Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga jätkata ning arendada Eesti õlle-, veini- ja siidripruulimise kultuuri ja traditsioone, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: • Võitlus alkoholi liigtarbimise vastu läbi tarbimiskultuuri tõstmise • Eesti väikepruulijate toodangu tutvustamine ja propageerimine • Eesti väikepruulijate õiguste ja huvide esindamine ning muud seotud tegevused • Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine kohalike omavalitsuste, juriidiliste- ja füüsiliste isikutega nii kodu- ning välismaal, sidemete arendamine ja koostöö korraldamine teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega Eestis ja teistes riikides • Tegevuse eesmärkidega seonduv info-, reklaami-ja konsultatsioonialane tegevus ning kursuste korraldamine EVPL koondab enamikku Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest. Ühingu liikmeks võivad olla kõik Eestis tegutsevad või tegevust planeerivad juriidilisest isikust väikepruulijad, kelle toodangumaht ei ületa 5 000 000 (viis miljonit) liitrit aastas, kes on iseseisvad ja ei ole omandisuhte kaudu seotud suurtootjaga ning kes kasutavad tootmises Eesti Väikepruulijate Liidu Heas Tavas kirjeldatud meetodeid.

EVPL missiooniks on liikmete huvide esindamine ning Eesti alkoholikultuuri arendamine läbi kõrgekvaliteediliste toodete pakkumise ja tarbijate harimise

Märgid Eesti Käsitööõlu, Eesti Käsitöösiider ja Eesti Käsitöövein on loodud eesmärgiga eristada EVPL liikmete tooteid masstoodangust. Märgi intellektuaalne omand kuulub EVPL-ile ning märgid on registreerimisel Eesti Patendiametis. Õigus märki toodetel ja infomaterjalides kasutada on ainult EVPL liikmetel ja toetajaliikmetel. Sellega on tagatud, et tegemist on väiketootja poolt ja EVPL Head Tava järgides valminud tootega.

1. Oma tegevuses juhindub Eesti Väikepruulijate Liidu (EVPL) liige Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) ette nähtud nõuetest alkoholi tootmisele ja registreeritud aktsiisilaopidaja tegevusloa saamisele.
2. EVPL liige täidab Toiduseaduse nõudeid tootmisruumide heakorrale, toidu tootmisele ja enesekontrolliplaanile.
3. EVPL liige täidab Alkoholiseaduse nõudeid alkoholi käitlemisele.
4. Kui EVPL liige märkab alkoholi tootmise ja turustamise seadustest möödahiilimist või mittetäitmist, siis aitab ta alati kaasa seadustest kinnipidamisele.
5. Kääritamise protsessis kasutatavate lisaainete asjus juhindub EVPL liige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid. EVPL liikmed ei kasuta õlle, veini, puuvilja-marjaveini ja siidri pruulimisel sünteetilisi lisa- ja abiaineid.
6. EVPL liikmed kasutavad pruulimisel traditsioonilisi põhimõtteid. Õlle pruulimisel ei kasutata HG (high gravity) meetodit. Veini, puuvilja-marjaveini ja siidri tegemisel ei kasutata toodangu lõppviimistlusel kanguse reguleerimiseks vee lisamist.
7. EVPLi veini, puuvilja- ja marjaveini ning siidritootjad kasutavad oma toodangu põhitoorainena kodumaist toorainet – viinamarju, puuvilju, marju jt taimi. Kontsentraatide kasutamine ei ole lubatud.
8. Õuna- ja pirnisiider on saadud Eestis kasvanud õuna ja pirnimahla kääritamise teel ja ilma mis tahes ajal destilleeritud alkoholi lisamiseta. Õuna- ja pirnisiidri puhul kasutatakse pudelis teisest kääritamist või süsihappegaasi lisamist.
9. Vein on saadud Eestis kasvanud viinamarjade mahla kääritamise teel.
10. Alkoholisisalduse tõstmiseks ning maitsestamiseks on lubatud suhkru, suhkrutoodete ja/või mee lisamine virdele.
11. Liidu liige ei avalda enda ja oma teenuste kohta eksitavat reklaami või teiste liikmete tooteid halvustavat informatsiooni.
12. Konflikti korral Liidu juhatuse liikme isiklike ärihuvide ja liidu esindamise vahel peab juhatuse liige end otsuse tegemisest taandama.
13. Avastades EVPL liikme poolt Hea Tava koodeksi rikkumise, pöördub liidu liige juhatuse poole, kes pöördub kõige pealt konfidentsiaalselt rikkuja poole, et arutada rikkumise kõrvaldamist või lõpetamist. Korduval Hea Tava rikkumisel on juhatusel õigus rikkuja oma liikmete hulgast välja arvata.
14. EVPL ametlikku seisukoha misiganes küsimustes avaldab juhatuse liige või juhatuse poolt volitatud isik.

1.1 Mittetulundusühingu nimi on: Eesti Väikepruulijate Liit

1.2 Mittetulundusühing Eesti Väikepruulijate Liit (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Eesti Vabariik, Saue .

1.3 Ühingu eesmärgiks on Eesti õlle-, veini- ja siidripruulimise kultuuri ja traditsioonide jätkamine ning arendamine, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi:

1.3.1 Võitlus alkoholi liigtarbimise vastu läbi tarbimiskultuuri tõstmise;

1.3.2 Eesti väikepruulijate toodangu tutvustamine ja propageerimine;

1.3.3 Eesti väikepruulijate õiguste ja huvide esindamine ning muud seotud tegevused.

1.3.4 Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine kohalike omavalitsuste, juriidiliste- ja füüsiliste isikutega nii kodu- ning välismaal, sidemete arendamine ja koostöö korraldamine teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega Eestis ja teistes riikides.

1.3.5 Tegevuse eesmärkidega seonduv info-, reklaami-ja konsultatsioonalane tegevus ning kursuste korraldamine.

1.4 Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

3.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek vastavalt seadusele, kus võivad osaleda kõik ühingu liikmed ja mille kutsub kokku juhatus.

3.1.1. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, kuid mitte vähem kui üks kord aastas, samuti siis kui seda nõuavad ühingu huvid või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 2 ühingu liiget.

3.1.2. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab ühingu juhatus igale liikmele kaks (2) nädalat enne üldkoosoleku toimumist teate liikme antud e-postkasti, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

3.2 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühingu liikmetest.

3.3 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole osalevatest ja esindatud liikmetest. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Põhikirja muutmise otsuse poolt peavad hääletama 2/3 osalevatest või esindatud liikmetest. Hääletamisel on igal ühingu liikmel üks hääl.

3.4 Ühingu juhatus valitakse kuni 3 aastaks ja sinna võib kuuluda 3 kuni 5 liiget, kelle määrab üldkoosolek.

3.5 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ning juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 3/5 liikmetest. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja 2/3 häälete enamust.

3.6 Üldkoosolek võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli juhatuse ametiajaks.