Veiniekspert soovitab: milliseid Eesti käsitööveine ja -siidreid valida jõululauale

Ei ole kahtlust, et kohalikust toorainest jook on alati parim kaaslane kohaliku toidu juurde. Kui seni on ausa Eesti seaprae parimaks saatjaks olnud saksa Riesling, siis nüüd on kätte jõudnud aeg, mil meil on saadaval ka suur valik Eesti käsitööveini nii jõuluroa kui magusama kõrvale. Kohalik väikepruulija Tiina Kuuler jagab soovitusi, milliseid käsitööveine jõululauale valida.

Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige, Valgejõe Veinivilla omanik ja veinimeister Tiina Kuuler kinnitab, et puuvilja- või marjavein pole täna enam midagi ebamaist, mis asub kusagil “väljaspool” tavalist veinimaailma. Kuuleri sõnul on veinimeistrite loomingu eesmärgiks ka puuvilja- ja marjaveinide puhul erinevate maitsenüansside ehk kuivuse, happesuse, tanniinsuse, kanguse, mõrkjuse ja magususe omavaheline sobitamine ning tasakaalustamine.

“Hea vein pakub maitsjale alati põnevust ja nüansirikkust. Toiduga sobitamisel kehtivad ka kodumaiste veinide puhul kõik tavapärased põhimõtted, mis viinamarjaveinidegi puhul: valige happelisem vein rasvaste toitude juurde, tanniinsem vein pooltoorema lihaga, mõrkjam vein soolase toiduga jne,” loetleb Kuuler kuldreegleid ning jagab täpsemaid soovitusi.

Klassikaline seapraad õuna-ebaküdooniaveini või käsitöösiidriga
Lihtne õunavein kipub tavaliselt olema veidi igav, seepärast on praegu juba paljudel tootjatel välja pakkuda oma versioon õuna-ebaküdoonia veinist. Me teame hästi, et klassikalisi vahuveine saab ja sobib kasutada iga toidukorra juures. Vähem teame me seda, et ka klassikaliste siidritega on sama lugu. Aga mille poolest on Eesti käsitöösiidrid viletsamad? Igat masti seaprae-hapukapsa kombinatsiooni juurde leidub alati mõni sobilik siider. Eriti hea tulemuse saab veel siis, kui hapukapsast on eelnevalt hautatud sellesama jooga.

Joogi valimisel lähtu kastmest
Kalkuni ja pardi puhul on oluline, kas kaste selle linnu kõrval on hele või tume. Pardi kõrvale võiks sobida kergemad ja kuivad või poolkuivad kirsi, aroonia, pohla ja mustsõstra veinid, aga miks mitte ka mustikas – kas üksi või erinevates segudes.

Mereandide kõrvale proovi kuivemat siidrit või veini
Mereandide ja kala kõrval on jällegi kastmel suur osatähtsus, kas eelistada kuivemaid rabarberiveine, mulliga või mullita, või siis hoopis valget sõstart, siidrit või õuna vahuveini. Hea kuiv siider võiks olla vägagi asjakohane.

Üllata külalisi magustoidu serveerimisel jääveini või jääsiidriga
Dessertveinide puhul on reegel number üks see, et vein peaks olema magusam kui magustoit. Siinkohal võib hetkel Eesti väiketootjate jookidega peaaegu hättagi jääda, sest kaasaegsed tegijad püüavad võimalikult palju erineda vanaaegsetest nn “kleepekatest”. Otsige jääveini või jääsiidrit Jaanihansolt või Tori-Jõesuult, siis te petta ei saa. Samas leidub kodumaiste magusamate veinide hulgas ka salarelv – pihlakaveinid. Oma magusmõrkja ülesehitusega pakuvad nad väga põnevaid maitsekooslusi ka oluliselt magusamate magustoitudega.

Soovitusi jaganud Valgejõe Veinivilla kuulub Eesti Väikepruulijate Liitu, mis on loodud 2013. aastal eesmärgiga arendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise traditsioone ning edasi viia Eesti alkoholikultuuri pakkudes kvaliteetseid tooteid ja harides tarbijat. Liitu kuulub täna enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.

Leave a comment



EESTI VÄIKEPRUULIJATE LIIT

Pärnasalu tn 19, 76505 Saue,
Harju maakond, Eesti

info@evpl.ee

JUHATUSE LIIKMED

ENN PAREL – enn@pohjalabeer.com
JAANIS TAMMELA – jaanis@tanker.ee
TIINA ALAKÜLA-KUULER – tiina.kuuler@gmail.com
TANEL NURMEOTS – tanel@lehepruulikoda.ee
RAIN EPLER – rainepler@gmail.com